Põhikiri

MITTETULUNDUSÜHINGU

Liikluskoolitajate LIIT

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

  • Mittetulundusühing Liikluskoolitajat Liit (edaspidi Ühing) on asutatud Eestis tegutseva mittetulundusühinguna, kes ühendab liiklusalase hariduse eri valdkondade esindajaid ja taotleb oma liikmeskonna kompetentsuse tõusu liikluskoolituse alal, eesmärgiga  propageerida kaitslikku sõiduviisi ja edendada liiklusohutust.
  • Ühing väärtustab liiklusalasi teadmisi, hoiakuid ja suundumusi, uskudes elukestva õppimise ideesse ja inimese õpivõimesse.
  • Mittetulundusühing Liikluskoolitajate Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis tegutseb Eesti Vabariigi seaduste ja käesoleva põhikirja alusel.
  • Ühingu asukoht on Niguliste 2-26, Tallinn, Eesti Vabariik.
  • Ühingu juhatuse asukohaks on Niguliste 2-26, Tallinn, Eesti Vabariik.
  • Ühingul on oma pitsat, arveldusarve ja sümboolika.

 

2. EESMÄRK

  • Ühing on seadnud oma eesmärgiks läbi liikluskoolituse Eesti kujunemise liikluskultuurseks ühiskonnaks.
  • Ühing osaleb Eesti Vabariigi liiklusohutusprogrammide ettevalmistamises ning vastu võetud programmide elluviimises.
  • Ühing osaleb riiklike õppekavade täitmiseks vajalike eelduste ja tingimuste loomisel.
  • Ühing osaleb liiklushariduspoliitika kujundamisel, teostab haridusuuringuid, korraldab koolitust, seminare ja konverentse, kogub ja levitab liiklusalast informatsiooni ning avaldab liiklusalast kirjandust.
  • Ühing esindab Eestit kuulumisega Euroopa ja maailma liikluskoolituse ühendustesse.
  • Ühing arendab koostööd teiste riikide autokoolide ja teiste samalaadsete liitudega.
  • Ühing toetab ja korraldab täiskasvanute liiklusalast ümber- ja täiendõpet koostöös kohalike omavalitsustega, eesmärgiga vähendada Eesti ühiskonna töötust.
  • Ühing toetab, koordineerib ja korraldab laste liikluskasvatust ja sellega seotuid projekte.
  • Muud tegevused, mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seaduste ja Ühingu eesmärkidega.

 

3. LIIKMED

  • Ühingu liikmeks võib kandideerida iga füüsiline, eraõiguslik või juriidiline isik, kes tunnustab Ühingu põhikirja ning keda soovitab vähemalt kaks Ühingu liiget.
  • Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus lihthäälte enamusega.
  • Liikmelisust Ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma korral või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Ühingus lõpeb.
  • Ühingu liige on kohustatud tasuma õigeaegselt aastamaksud.
  • Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
  • Ühingu liikmel on õigus avalduse alusel Ühingust välja astuda.
  • Ühingu liikme võib ühingust väljaarvata juhul, kui ta on eksinud Ühingu põhikirjas ja kodukorras sätestatu ning üldkoosoleku otsuste vastu või Ühingut olulisel määral kahjustanud. Väljaarvamise otsustab juhatus lihthäälte enamusega ning sellest teatatakse väljaarvatule viivitamatult kirjalikult.
  • Ühingu liikmel on õigus osaleda ja hääletada üldkoosolekutel, valida ja olla valitud juhatusse.
  • Ühingu liikmete õigused ja kohustused kehtestatakse Ühingu põhikirjas, kodukorras ja üldkoosoleku otsustega.
  • Ühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
  • Ühingu liikmel on õigus vastavalt Ühingu kodukorrale kasutada ühingu vara, andmebaase,ja osaleda Ühingu üritustel.
  • Ühingul võivad olla auliikmed ja vaatlejad. Auliikmeks võidakse vastu võtta isikuid, kellel on erilisi teeneid Eestis liiklusohutse või -kultuuri maine tõstmisel või Ühingu ees. Auliikmeks vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse ühehäälne otsus.

 

4. ÜLDKOOSOLEK

  • Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühingu liikmed.
  • Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud juhatuse või Ühingu muu organi pädevusse.
  • Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
    • Põhikirja muutmine
    • Eesmärgi muutmine.
    • Juhatuse liikmete määramine.
    • Juhatuse liikmega tehingu tegemine või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine.
    • Liikmemaksu kehtestamine ja tasumise kord.
    • Kinnitab juhatuse poolt ettevalmistatud kodukorra milles sätestatakse Ühingu liikmete õigused ja kohustused Ühingu vara kasutamisel ning muud ühingu sisekorra eeskirjad.
    • Muude küsimuste või otsuste tegemine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
  • Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
  • Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või käesolevas põhikirjas ette nähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui Ühingu huvid seda nõuavad, kuid mitte vähem kui üks kord aastas.
  • Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest.
  • Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva põhikirja p. 4.6. kinnitatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
  • Üldkoosoleku kokku kutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva.
  • Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest.
  • Kui üldkoosolek ei ole käesoleva põhikirja p. 4.9. sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks Ühingu liiget.
  • Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või käesoleva põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik Ühingu liikmed.
  • Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud Ühingu kõik liikmed.
  • Üldkoosolekul võivad osaleda ja hääletada Ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine Ühingu liige.
  • Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus  osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest.
  • Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
  • Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.
  • Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Ühingu liige ei või hääletada, kui Ühing otsustab temaga või temaga võrdselt majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
  • Ühingu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada Ühingu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel. Ühingu liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas lõikes nimetatud Ühingu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.
  • Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud  Ühingu liikmetest või nende esindajatest.
  • Üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhi-kirjaga, võib kohus Ühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Samas korras võib nõuda ka teiste Ühingu organite otsuste kehtetuks tunnistamist.

 

5. JUHATUS

  • Ühingut juhib ja esindab juhatus.
  • Ühingu juhatusse kuulub viis kuni seitse liiget.
  • Juhatus valib enda seast Ühingu esimehe ja aseesimehe.
  • Kaheaastase volituste tähtajaga juhatuse liikmed määrab üldkoosolek.
  • Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Ühingut kõikides õigustoimingutes.
  • Juhatus võib Ühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata ilma üldkoosoleku otsuseta.
  • Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjustest, tagasi kutsuda, kusjuures tema sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
  • Juhatus peab andma Ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.
  • Juhatuse liikmel on õigus nõuda üleannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
  • Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
  • Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
  • Juhatus võib vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
  • Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist mittetulundusühingu poolt.
  • Juhatuse, samuti muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
  • Juhatuse, samuti mõne muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Ühingu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt Ühinguga.
  • Juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

 

6. Varad

  • Ühing ei sea oma tegevuse eesmärgiks kasumi saamist ning rajab oma finantstegevuse põhimõttele, mille kohaselt saadavad tulud peavad täielikult katma kulud.
  • Ühingu vara moodustavad:
    • Sisseastumis-ja aastamaksud.
    • Tulu, mida Ühing saab vastavalt oma eesmärkidele korraldatavatest üritustest ja õppematerjalide- ning vahendite müügist.
    • Muu tulu, mis on vajalik Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus kehtivate seadustega.
  • Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus kehtivate seadustega või muude õigusaktidega.

 

7. JÄRELVALVE

  • Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
  • Juhatuse või muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
  • Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitor-kontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

 

8. RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSAASTA ARUANNE

  • Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
  • Ühingu majandusaastaks on kalendriaasta.
  • Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
  • Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest.
  • Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

 

9. LÕPETAMINE

  • Ühing lõpetatakse:
    • üldkoosoleku otsusega,
    • pankrotimenetluse alustamisel mittetulundusühingu vastu,
    • Ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses sätestatud suuruse,
    • üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmed,
    • muul seaduses ettenähtud alusel.
  • Ühingu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmetest.
  • Juhatus peab esitama pankrotiavalduse kui selgub, et Ühingul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed Ühingule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt.
  • Ühingu sundlõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras
  • Kui Ühing lõpetatakse, peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse.
  • Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus).
  • Likvideerimismenetluses tuleb mittetulundusühingu nimele lisada märkus “likvideerimisel”.
  • Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.
  • Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.
  • Üldkoosolek võib likvideerija igal ajal tagasi kutsuda.
  • Ühingu liikme, likvideerija või muu huvitatud isiku nõudel või kohtu enda algatusel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Sel juhul nimetab kohus uue likvideerija.
  • Juhatus esitab avalduse likvideerijate kandmiseks registrisse.
  • Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.
  • Likvideerijad lõpetavad Ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara samalaadsete eesmärkidega Ühingule.
  • Vara ei või õigustatud isikute vahel välja jagada enne kuue kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest.
  • Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või allesjäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku.
  • Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Ühingu likvideerimiseks.
  • Likvideerijatel on õigus esindada Ühingut ainult ühiselt.
  • Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut enda hulgast teatud tehingute tegemiseks või teatud tegevuseks.
  • Likvideerijad avaldavad viivitamata teate Ühingu likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma.
  • Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded ühe kuu jooksul viimase teate avaldamisest.
  • Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele ühe kuu jooksul viimase likvideerimisteate avaldamisest kõigist oma nõuetest mittetulundusühingu vastu. Teates tuleb märkida nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisaks nõuet tõendavad dokumendid.
  • Kui teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, deponeeritakse temale kuuluv raha.
  • Kui võlausaldaja nõude täitmise tähtpäev ei ole saabunud või võlausaldaja ei võta täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv raha.
  • Kui likvideeritava Ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
  • Kui Ühingu lõpetamine on põhikirjaga ette nähtud või otsustatud üldkoosolekul, võib üldkoosolek kuni vara jagamise alustamiseni otsustada mittetulundusühingu tegevuse jätkamise või Ühingu ühinemise või jagunemise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud Ühingu liikmetest.
  • Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, tuleb sama otsusega määrata uus juhatus ja muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmed.
  • Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamise kandmiseks registrisse. Jätkamise otsus jõustub selle registrisse kandmisest.
  • Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse Ühingu registrist kustutamiseks.
  • Likvideerijad annavad Ühingu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule.

 

10. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

  • Ühing võib ühineda teise Ühinguga seadusega ettenähtud korras, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud Ühingu liikmetest.
  • Jagunemine on lubatud seadusega ettenähtud korras, kui selle poolt hääletab vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalenud või esindatud Ühingu liikmetest.